[EKS] Eesti keele sõnaraamat

– ära kukkuma ‹v›
1 olematuks muutuma, ära kaduma; kõrvale, ära jääma
= ära langema
▫ Algselt planeeritud variant kukkus ära.
▫ Kui üks tootja ära kukub, leiame teise asemele.
■ (soorituse, oleku vms kohta:) tavapärasega võrreldes viletsamaks, kehvaks muutuma
= ära langema
▫ Jäin haigeks ja kukkusin ära.
▫ Vanasti kippus tal serv pika mängu kestel ära kukkuma, nüüd on palling kindlamaks muutunud.
2 küljest ära tulema, maha langema
▫ Kui pluusi selga hakkasin panema, kukkus üks nööp ära.
3 kõnekeelne (nurisünnituse kohta)
▫ Tema surmast kuuldes oli vanemal tütrel laps ära kukkunud.